Istumispadjad lasteaeda

Mõlemad mu tütred alustasid sügisel teed uues lasteaias. Õigemini noorem esimest korda ja vanem oli eelmisel sügisel mõnda aega ühes teises lasteaias.
Vahetus toimus küll kolimise tõttu, aga olen uue lasteaiaga väga rahul, sest ma saan seal palju rohkem panustada kui varem. Teised meisterdused veel tulevad, aga esimesena said valmis istumispadjad hommikuse juturingi jaoks.

Minu aplitseerimistehnika oli seekord selline, et esmalt liimisin tähed-linnud patjadele ja siis õmblesin ääred üle. Liimiriidega ei viitsinud mässata ja see liim on mõnus kummine lõpuks, kautšuki baasil. Natuke küll oskamatusest mäkerdasin sellega, aga väga paistma ei jää, kui ei uuri.

Tumedam osa mõlemal on teksa, must või väga tumetumesinine, paari panin selle siniste kangastega. Esimesel tegin pealiskanga õhema (nõukaaegne sitsiriie), teisega olin juba targem ja panin nii üles kui alla teksa, on tugevam kangas ja lihtsam aplitseerida.

Tegelikult on tegu üldse padjapüüridega, et puhastamine lihtsam oleks. Sees on vanad diivanipadjad vms, mis Lauraliisi piltidel paistab. Esialgu paningi sisse veidi täidlasema padja, et oleks parem pildistada, Hanna piltidel on juba nö õige padi sees.

Kuna Hanna oma valmis õhtul hilja ja hommikul oli vaja juba lasteaeda kaasa haarata, sai pildid tehtud hommikul lambivalguses. Pärast küll parandasin värvi veidi, aga eks need pildid sellised kehvakesed said.

Muide, siin piltidel olev vahtralehelillekimp on ka minu tehtud, natuke aitas Hanna ka (:

Sinine hobune nimega Muu

See on mu noorema tütre kaisukas. Esimene heegeldatud loom, mida ma alustasin (aga enne alustasin ja lõpetasin kaheksajalad, kui selle valmis sain). Seega kõige esimesed katsetused looma vormida on sellega üle elatud ja kõvasti oodatud ja harutatud (: Suve alguses alustasin, aga alles suve lõpus tuli uuesti inspiratsioon peale ja sain sügiseks tehtud ka.

Suve alguses (või isegi kevadel) sain ämmalt suuure toki puuvillast lõnga, meheõde oli kunagi ostnud. Tegin Capri 50 g tokiga võrreldes pilti ka. Kõik teised lõngad, mida kasutasin, olidki Capri omad.

Seda nähes hakkas mõte liikuma (: Olin juba ammu tahtnud mänguasjade heegeldamist proovida ja sellega tuli hea võimalus. Aga mida sa ikka nii sinist teed? Mu pesamuna on sündinud sinise puuhobuse aastal, nii et mõtlesingi talle sinise puuhobuse teha. Rootsis on need populaarsed, natuke uurimist ja selgus, et nimi on neil dalahäst. Populaarseim on vist tegelikult punane hobune, aga mulle on just sinine meelde jäänud.
Välja näevad sellised:

http://www.nordiskamuseet.se/webbutik/produkter/hantverk/dalahast-2

Nagu ma enne kirjutasin, siis aega võttis korralikult ja harutamist oli vist rohkem kui heegeldamist (alguses tuli liiga suur). Samas ma ei kujutaks ette, et mingi juhendi järgi tegema hakkaks, lõpuks läheb ikka omasoodu (: Eestkujuks oli tegelikult üks pilt küll, aga lõpptulemus on üsna erinev:

http://www.ravelry.com/patterns/library/horse-piem

Enne, kui ma nende lõputute juustega valmis sain, oli loom juba lapsel kaisus ja pidin salaja pärast uinumist ära tirima, et lakk valmis saada (: Tegelikult oleks isegi pikemaks võinud teha seda, aga endal oli kopp ees ja laps ka ei kannatanud enam oodata. Nimeks sai talle Muu (laps teab küll, et tegelikult on hobune, aga no kui Muu, siis Muu).

Pildid ka lõpuks:

Suur tänu kõigile FB Käsitöö grupi liikmetele, kes mind nõuga aitasid. Ja erilised tänud veel Helinale ja Hellele, kellega asja arutatud sai (:

Koerakleidid

Enne mütsi valmisid tegelikult samast kangast kleidid ka. Neid kantakse hea meelega.
Pildid sain siis teha, kui lapsed olid seina juures, mida sodida võis, seega sellised teistsugused pildid seekord.

Lõike ülemine osa on ühest Ottobrest, ahvidega kleidid tegin kevadel samasuguse ülemise osaga. Alumine osa on ananassidega kleidi lõikelt. Päris ristkülikust ei tahtnud teha, väikese kaarega seelikuosa meeldib rohkem.

Trikotaažist müts-sall

Tegin tütrele lasteaeda ühendatud mütsi ja salli. No et oleks soojem ja parem pähe panna jne. Aga kuna ta lasteaias protesteerib ja see koertekangas vist ka mütsiks ei sobi (või misiganes kriteeriumid ta omale välja mõelnud on), siis jäi see seisma.

Kui keegi soovib, võib selle endale saada, võta ühendust (:

Tehtud on kahekordsest hea kvaliteediga puuvillatrikotaažist. Sall on kukla juurest mütsi külge õmmeldud, nii et tuul ei puhu läbi ja saab hästi pähe panna. Panin salli alumisse otsa sildi ka, et laps teaks, kuidas kätte võtta ja pähe tõmmata. Kõrvade pealt on veel omakorda topelt, et ikka soe oleks. Praeguste ilmadega peaks veel sobima küll (vähemalt kapuutsiga), talvel ehk autosõitudeks jms ka.
Minu teada on ainult pähe proovitud seda, võib-olla saadi see lasteaias korra õueminekuks ka pähe (ta väga protesteerib seal kõigega), aga igatahes must ei ole ja kulunud ka mitte. Kangas on enne õmblemist läbi pestud, ma praegu ei näinud pesemisel mõtet.
Suurus on umbes 48 cm ümbermõõduga peale, +-1-2 cm peaks ka kannatama.

Heegeldatud kaheksajalad enneaegsetele beebidele

Septembris tegelesin natuke heategevusega. Heegeldasin esialgu kaks kaheksajalga, aga kui selgus, et ürituse korraldaja veel viivitab üleandmisega, jõudsin kolm juurde teha.
Kummalgi korral ei jõudnud ise korralikult pilti teha. Kahest esimesest tegin enne üleandmist telefoniga ja teistest palusin organiseerijal ise teha. Üks pilt sai endal töö keskel ka tehtud.

Projekt oli selline, et üks inimene võttis kätte ja hakkas heegeldatud kaheksajalgu koguma, et viia neid enneaegsena sündinud lastele haiglasse. Kaheksajalad just sellepärast, et need on väikesed ja lihtsad ja nende kombitsaid on hea kuvöösis juhtmete asemel pihku võtta (haaramisrefleks on beebidel tugev).
Lõpuks jagunes grupp kaheks, koguti Tallinnas ja Tartus. Tallinnas viidi Lastehaigla imikute osakonda (olen seal isegi lapsega olnud, küll mitte enneaegsega, aga koht oli tuttav ikka). Kuna aga Tartu on mulle alati südamelähedasem olnud (esimene lapski sündis seal) ja asub mulle lähemal, siis otsustasin sinna viia.
Tartus sai kokku 207 kaheksajalga kogutud. Keskmiselt sünnib seal aastas 70 enneaegset last, nii et jätkub pikaks ajaks (: Tallinnasse sai 119 kaisukat ja eraldi veel juurde, seega kokku päris muljetavaldav kogus.

Minu kaisukad valmisid Capri lõngast, heegelnõel 2,5 mm.
Viimase heegeldamisel võtsin toggl.com abil aega, kokku sain 5,5h (vahepeal ununes ära, nii et ilmselt veel rohkem). Esimesed võtsid kindlasti kauem aega, viimasega sain juba süsteemi selgeks omale, heegeldasin otse järjest külge kombitsaid, sai kindlamini kinni ja kiiremini valmis.
Igale kaheksajalale sai juurde ka kaart heade soovidega. Kahele esimesele ei jõudnud, aga viimastele joonistasin ise pildid ka peale.

Esimese tegin antud õpetuse järgi, teised kohandasin omale käe järgi ära. Minust ei saa vist seda, kes pidevalt õpetuse järgi teeb... võib-olla siis, kui ma selle õpetuse ise teeks :D