Veel trükki

Nagu issi, nõnda tütar - kasutasin veelkord samu mustreid, seekord tütrele tudukombeka peale ja värvilisemalt.

Nagu viimasel ajal ikka juhtub, sai seda juba mitu korda kantud ja pestud enne, kui pildile püütud. Nii et kerge kulumine juba näha (:

Tegelikult kuulub samasse trükiseeriasse ka üks öökullidega pidžaama, aga kuna need öökullid näevad pigem välja nagu rohelised värvilärakad, kust võib vaid aimata, millega tegu võiks olla, jätsin selle pildistamata. Jääb ootama seda korda, kui ma näiteks värvipaja viitsin tulele panna ja untsuläinud asjad üleni sisse viskan. Tõenäolisem on, et asi saab enne lihtsalt kantud. Magamiseks kõlbab küll (:



Alguses palusin voodis poseerida. Ikkagi pidžaama ju. Pika keelitamise peale sai isegi natuke head nägu tehtud.

Lõpuks selgus, et pildistaja valitud koht ei olnud ikkagi parim ja põrandal pikali on palju parem poseerida. Mis seal ikka. Tuleb võtta, mis antakse (:

Randmesoojendajad

Enne jõule ütlesin õele, et ma ei oska talle midagi kinkida. Tema teadis, mis see olla võiks. Oli oma randmed klaverimänguga ära väsitanud ja need vajasid soojendamist. Sai siis jõuludeks tehtud. Muidugi ootasid nad seda aega, et saaks kätte panna ja siis pilti teha. Ei tulnud pähe, et enne võiks niisamagi mõne pildi teha.

Nüüd sain nad mõlemad uuesti kätte ja pärast üle kuu aja igapäevast kandmist ka pildile püütud. See tähendab, et välimus on vähe väsinum ja mõni pärl juba kadunud, aga ehk ei ole kõige hullem lugu ja kõlbab näidata (:

Randmeosal keerdsilmustega soonik, labaosa alustab väike triip rahvuslikku mustrit. Ei mäleta, mis ja kust, aga mulle tundub see pigem sellise universaalsena, et ilmselt leidub seda nii mõneski kindas või sukas. Algne plaan oli terve labaosa sellise mustriga teha, aga otsustasin ühe rea kasuks. Nüüd vaatan, et oleks ehk võinud ka, aga küllap sobib mõlemat pidi.
Labaosas on silmuseid vastavalt vajadusele natuke kasvatatud. Pärast kuuajalist kandmist leidsin, et oleks isegi võinud natuke kitsamad teha, nüüd on veninud ja käivad käe ümber ringiratast.
Pealmise osa ristide keskele on helmed ka tikitud. Ma ei teinud eriti kvaliteetset tööd ja ühel randmel on 8-st vaid 3 tk alles. Kui kõik materjalid on ühes kohas, tuleb need tagasi panna, seekord natuke korralikumalt (:

Materjal ikka maavillane, helesinine isegi indigoga värvitud, teised on suvalised (Liisu käsitöölõng äkki, kes seda enam mäletab, kust need kerad mulle kasti on tulnud). Igatahes peaks kõik olema 8/2.

Pakutrükk

Või midagi peaaegu sellist. Päris pakku ma voolima ei hakanud, küll aga sain idee "voolida" lebomatti. Kujundid kleepisin veel penoplastitükkidele, et oleks hea trükkida.

Trükkisin rahvuslikus temaatikas särgi abikaasale sünnipäevaks. Sellega kaasas oli ka paar vaimuka tekstiga särki, mida ma ise trükkida ei viitsinud ja hoopis tellisin.

See trükkimisevariant hakkas mulle meeldima, nii et ilmselt saab tulevikus veel asju näha (:

 Selja taga turjal on ka üks märk.

*** Tegin endale ka vesimärgi ja nüüd katsetan seda. Piltide nimeta kasutamine on endiselt väga levinud,  nagu näha (:

Võtme- ja järjehoidjad ja heegeldatud kõrvarõngad.

Laadale tehtud võtme- ja järjehoidjad:

Ja heegeldatud kõrvarõngad:

Kõik peale roosade, mis on nüüd Mari omad, lähevad lähiajal müüginurka ka. Üldse on plaanis selle korrastamine ja mul on natuke tegevusi kogunenud, nii et võib veidi kauem aega võtta.

Väike update: vööde andmed

Panen müüginurka üles kaks vanemat vööd ja kirjutan siia nende (uuenenud) andmed, et oleks teada, millega tegu.

Sinise-kollasekirju "kaladega" vöö, kootud osa pikkus 193 cm, laius ~3 cm. 16 kõlaga kootud, lõng 8/2. Hind 18€.

Punase-hallikirju pael/vöö: kootud osa 159 cm, laius ~1,5 cm. 10 kõlaga kootud, lõng 8/2. Hind 11€.

Mõlemad on kootud hästi pehmest villasest.

Pastlategu

6. mail käisid Isetegijad Ülenurmel Egge ja Elo juhendamisel pastlaid tegemas. Mina, pärast peaaegu aastat seal elamist, avastasin ka, et seal on päris tore käsitöökoda ja et sellised kokkutulekud kord kuus toimuvad. Nüüd on minu käimised juba natuke raskendatud, kui just eriti rahulikku töötuba ei toimu, aga mis seal ikka. Vähemalt nüüd tean, et selline tore tegevus seal toimub.

Suurema osa ajast tegin-ootasin üksi, aga lõpuks tuli mulle ka abivägi seltsiks naaskliga auke tegema ja paelu toppima.

 

Natuke poseerimist ka. Veel korralikult pingutamata, määrimata ja sisse kandmata, aga päris minu omad. Vahest julgen isegi öelda, et minu esimesed - mine tea, ehk jõuan veel järgmistegi tegemiseni.

Killukesi ilusast päevast

05.05.2012 oli minu elus väga eriline päev. Tegin selleks puhuks natuke käsitööd ka. "Serveerin" neid lilledega, mis meile kingiti (aga pole kaugeltki mitte ainukesed - roosikuhi ületas kõik teised kokku).
Õmblustööd tegi mu ema, tikkimise ja heegeldamise (ja ehted) võtsin enda kanda.

Mehe jaki passele seto mähk- ja kastpistes tikand. Omalooming, inspiratsiooniks Setu naise pealinikute kirjad. Tikand peenvillasega (merino).

Heegelmustri leidsin kuskilt netiavarustest, kohta muidugi meelde ei jätnud... Aga seda kohandasin vastavalt vajadusele. Imekspandav, mida üks pisike heegeldatud osa kleidiga teha võib - kartulikott-kitlist millekski ilusaks!
Heegelniit oli puuvillane.

Sõrmustepadi oli üsna viimase hetke mõte. Aga oli tore, et tehtud sai - viimasel hommikul (: Ääres olevat pitsi mina ei teinud. Niplamine on tore küll, aga viitsimist mul selleks pole, ammugi siis viimasel hetkel.
Juustesse see kamm ei jõudnudki - unustasin ära. Aga olemas ta oli sellegipoolest.
Kaelakee heegeldasin toorikule. Kõrvarõngad said samuti viimasel hommikul tehtud - uni läks ära ja mõtlesin, et midagi peaks ju ikka olema.

Väike ülevaade tehtud kõlapaeltest

Otsisin paar päeva tagasi eelmisest käsitööblogist lingid, siin peaks olema enam-vähem kõik kõlatehnikas paelad, mis teinud olen.

Osa pilte on nii väikesed sellepärast, et on kohandatud eelmise blogi jaoks, mis ei võimaldanud klikitavaid pilte (ja ma ise ei viitsinud sellega mässata). Nendest, millest olid, otsisin paremad pildid välja (:

Paistu kõlavöö. TÜ VKA 1. semestri vöökudumise töö.

5,5 cm - minu seni kõige laiem. Siiski küllalt lühike, natuke üle meetri. Kinkisin Terjele, kui keskkooli lõpetasin.

Jope kapuuts ja varrukad. Praegu on jope juba üsna kantud, aga aeg-ajalt saab ikka selga pandud - hea soe on.

Vöö oli algselt mõeldud jopele, aga otsustasin värvide suhtes ümber. Lõpuks kinkisin klassijuhatajale, kui keskkooli lõpetasin.

Kollased kalakesed... tegin, et laadal midagi müüa oleks. Siiani alles - varsti ilmub müüdavate asjade hulka, siis selgub ka hind.

Sinised rombid, ka laadale tehtud. Aga kinkisin hoopis vanaemale juubeliks.

Pael, mille saatsin Alaskale basskitarri hoidma. Selle abil valmis ka minu meedia lõputöö. Vasakpoolne pilt on telefoniga, parempoolsel ilmselgelt õigemad värvid.

Esimene ja ainuke sünteetiline - umbes 50% oli siiski villa ka. Kui ma nüüd ei eksi, asub see endiselt Kolga käsitöökojas. Kolisin ära ja unustasin selle sinna.

"Kitarripael" Marile. Minu esimene katsetus teha kitarripaela. Kukkus haledalt läbi, sest see on kaugelt liiga õrn, et ühte mängitavat kitarri taluda... aga see on mul endiselt vööna alles. Ehk peaks selle ka müüki panema...

Minu Kõige Esimene, mis valmis sai. Sellega õppisin vööd kuduma. Ühtlasi on see üks Eesti vöö muudetud kujul. Praegu kaunistab see mu maalikasti ehk on sellele sangaks.

Peenike ja küllaltki lühike roheline. Mustriga tegin omaloomingut, tahtsin lihtsalt midagi kududa. Vahetasin päikeseprillide vastu, praegu peaks see aeg-ajalt Riinu ehtima (:

Samamoodi - tahtsin kududa ja tegin omaloomingut. Paraku on siinkohal küll mäluauk... mis sellest paelast sai? Minu käes vist enam ei ole.

Ussimuster. Seda kannan ise erinevatel üritustel (nt Mütofest).

 Ja viimane... paraku väga uduste ja pisikeste piltidega. Mõeldud linase kleidi äärde, aga nüüd pole seda enam sealgi. Kudusin vist umbes 5m, ülejääk kasutusel lihtsalt paelana.