Sinine lapiseelik

Tegin oma esimese lapiseeliku. Tegelikult teise, aga ütleme siis nii, et esimese õnnestunud variandi. Päris esimene oli lapseseelik, aga värvli tegemine ebaõnnestus ja ma pole viitsinud seda parandada, seega pole see ka blogisse jõudnud.

Seekord olin ettenägelik oma laiskuse suhtes ja tegin värvliosa vanadest teksadest. Mõne lapi tegin ka püksisäärtest. Piltidel paistavad need väga silma, aga tegelikult vist ei ole asi nii hull, sest muidu ei karju väga.

Allääres poest ostetud "niplispits", lapid on pooleldi taaskasutus, pooleldi uus. St üks kangas on päris uus ja teine on nõukaajast säilinud ja kasutamata (tänan, Kairi!). Siniste roosidega kanga sain mina omale seelikuna, osa sellest läks minu esimesse lapitekki, ülejäänu panin ühele kotile voodriks, mille nüüd jälle seelikuks ümber tegin.

Tegelikult pidi olema veel üks lapirida, aga sellega jäi pikkus väga halb, nii et jätsin ära, muidu oleks pidanud juba maani seeliku tegema. Võimalik, et teen sellest lasteseeliku (pikkust 3m, peaks paar rida saama küll). Eks näis, kas kumbki tahab omale või õnnestub mul natuke juurde panna ja mõlemale teha (:

PS: Kes seda oleks osanud arvata, et mulle sinine värv nii meeldima hakkab, et lausa endale siniseid riideid õmblema hakkan! Veel mõni aasta tagasi ei kannatanud ma seda värvi üldse.

Täpiline seelik

Veidi aega tagasi sain lõpuks ka oma overloki (Singer Heavy Duty). Esimene asi, mis pärast proovilappe tehtud sai, oli täpiline trikotaažseelik. Tehtud eelkõige sellepärast, et neiul polnud midagi selga panna, sest teine seelik polnud veel ära kuivanud ja muud riided olid mujal.

Vikerkaaresööstuga müts

On üks helesinine poni nimega Vikerkaaresööst. Ta on mu vanema tütre lemmikponi. Kuna just pärast selle mänguasja ostmist tekkis vajadust heegeldatud mütsi järele, polnud kahtlustki, milline see olema peaks. Vikerkaarevärviline ja poniga muidugi.

Kohati jääb äär halvasti, tegin viimistluse nii kiirelt, et ei piisanud ilmselt. Ükskord kunagi ma võtan selle ette ja teen korda. Ega väga meeles ei püsi, sest müts on enamasti kapis/kotis ja ootab seda õiget ilma.

Erinevad iirisniidid ja heegelnõel 1,5.

Laste softshellid

Lisaks enda softshelljopele tegin need ka lastele. Samamoodi kiirustades nagu teisedki sel kevadel õmmeldud asjad.

Pildistama ei jõudnud kohe, nii et osa pilte on juba sellised, kust on näha, kui hästi plekid sellisele ühevärvilisele peale hakkavad... järgmised teen ilmselgelt kirjust materjalist (või siis tumedamast, Königreichis oli päris ilus tumelilla...).

Kapuutsi äärtes on mul hakanud meeldima kummid, mis kapuutsile parema istuvuse annavad. Püüdsin seda ka softshellile lisada, aga ega seda väga kerge "krousida" ei ole. Midagi siiski õnnestus.

Lõiked taas Ottobrest, aga numbrit ei mäleta enam. Saan selle üles otsida, kui keegi vajalikuks peab. Originaallõige oli tegelikult taskutega mantlile, aga ma lühendasin lõiget ja taskutel ei näinud mõtet.

Kolmekordne softshellkangas Königreichist, marjaroosa vms. Peale selle, et sealt plekid tohutult hästi välja paistavad, mulle täitsa meeldib.

Lukud ja varrukaotsad on erinevat värvi. Kandid ja varrukaotste soonikud tegin viskoostrikotaažist, väga halb idee. Pärast paari kuud kandmist on need juba üsna koledad.

Esimesed trikotaažkleidid

Kevadel, kui kasutasin laenatud overlokki, et trikotaaži proovida, tegin ka kaks paari kleite oma lastele. Need ei ole just eriti popid olnud (välja arvatud väiksema puhul siis, kui nad just valminud olid), aga paistab, et peale algaja vigade ka midagi muud häda pole. Suurem tüdruk on seni keeldunud neid kandmast, aga nüüd, kui suvel lõpuks pildistamiseni jõudsin, lubas temagi need selga panna. Elame, näeme (:

Kangad leidsin Abakhanist, lõiked kombineerisin Ottobre ajakirjadest.

Ilmselgelt pole need midagi erilist, aga kodus on mugavad kanda ja küllap ma ka arenen. Üks tähtis asi, mille ma meelde peaks jätma: kiirustada ei ole mõtet. Tookord surusid küll masina tagastamise aeg ja koolitähtajad peale, aga lõppkokkuvõttes on ikka mõttekam korralikult teha  ja sada korda läbi mõelda kui "ah, saab nii ka" ja pärast kahetseda.

Mütsid ja torusallid

Alustasin sel kevadel ka trikotaaži õmblemist. Kõige esimeteks töödeks said mütsid ja torusallid mulle ja tütardele.

Lõppkokkuvõttes jäi kangast väheks ja torusallid said väikesed. Õnneks see, mis mulle väike, sai lastele, aga nende omad on meile kõigile väikesed. Nii et kui keegi on huvitatud natuke kasutatud torusallidest (vist kuni 45 cm peale, pean üle mõõtma), siis võib ühendust võtta.
Sügiseks on lastele juba uued mütsid-sallid plaanis (:

Lõiked Ottobre 4/2015 (algselt kasutasin ka sealset sallilõiget, aga kuna lastele need ei meeldinud, tegin tavalisteks torusallideks ümber).

Kangad Königreichist.



Laste komplektid:

Endale tegin kokkuvõttes 2 mütsi ja ühe salli.

Väiksemad on müts ja sall, mis jäid suuremale tütrele, aga modell on piltidel hoopis noorem, kellel oli vaja neid kohe ja praegu pärast õmblusmasina alt tulemist pähe panna.

Kuigi esimese mütsi tegin täpselt lõige järgi, jäi see minu maitsele liiga kitsaks, lisasin järgmisele laiust ja sügavust, et saaks selline "kottis" müts, mis sellest hoolimata hästi peas püsiks.

Olen seda ka mõned korrad kanda saanud, viimane Eesti suvele kohaselt vabaõhuetendusel.